Kes luges Sten Tamkivi artikli otsast lõpuni läbi, teab, et Sten kirjutas kõik ära ja tegi seda sealjuures väga hästi. Kui mitte muud, siis minu eesmärk on lisada diskussiooni ka väga varajases staadiumis startupi vaatenurk. See on see hetk, kus Sul on idee, meeskond ja esimene toode ning kodumaa, kus startuppidesse investeeritakse 200 korda vähem raha kui Silicon Valleys.

Jalutasime 2012. aasta suvel Andre ja Taaviga minu kodu lähedal Londonis. Andre esindas üht Eesti startuppi Londonis, minu startup oli just saanud sisse Londoni kiirendisse ja Taavigi startup oli registreeritud Inglismaal.

Tegu ei olnud kõigest mu koduga, vaid ühtlasi oli sinna ka registreeritud just äsja minu kaasosalusega loodud Inglismaa Ltd. tüüpi ettevõte.

Meie investoritele sobis, et meie ettevõtte emafirma jäi Eestisse, küll aga pidi edaspidi kogu põhitegevus (kaasa arvatud intellekutaalomand) olema Inglismaa ettevõttes.

Nii me siis registreerisimegi Zone’i kaudu .ee lõpuga domeene Inglismaa ettevõtte nimele, kasutades selle jaoks SEB Eesti internetikeskkonda SEB Inglismaa pangakontolt maksete tegemiseks Zone’i Eesti pangakontole.

Stsenaarium, kus ettevõtte põhitegevus liiguks tagasi Eesti ettevõttesse, oli meie lepingus kajastatud ja meie jaoks ebasoodne.

Tegu on pika sissejuhatusega, aga ehk annab see selgust, miks meie jaoks oleks olnud kõvasti lihtsam Eestis ettevõte üldse registreerimata jätta ning teha seda kohe Inglismaal.

Toon enda poolt välja mõned ettepanekud, kuidas ka väga varajases staadiumis ettevõtete jaoks – siia tahaks traditsiooniliselt kirjutada, et välismaale laienemine, aga kirjutan hoopis – emafirma kodumaale jätmine lihtsamaks muuta. Minu ettepanekud on kõvasti väiksemad kui Steni omad, loodetavasti on neid siis ka kergem teoks teha.

1. Juurapakett algajatele ettevõtetele,
mis tagaks esialgse vajaliku startupile kodumaal ja vajadusel välismaale laienemisel.

Kui ettevõtte registreerimine Eestis maksab 185 eurot, siis alustava startupi juurapakett maksab ligikaudu 7000 eurot*.

Hea uudis on see, et Eesti juurabürood (kaasa arvatud need, mida loetakse nö. suure nelja hulka), on startuppidega tegelemisest huvitatud, sest, noh, töötavatel startuppidel tuleb juuraga ikka kokku puutuda.

Halb uudis on aga see, et sellises summas juurakulusid tehakse tavaliselt esimese suurema investeeringu saamisel ja pahatihti ei ole sellel skaalal investeerijad mitte Eestist, vaid juba mõnest välisriigist.

Kui aga selline juurapakett oleks sama hõlpsasti ligipääsetav nagu on ettevõtte põhikiri internetis ettevõtte registreerimisel, siis see:

a) Aitab juriidiliselt ette valmistada ettevõtte emaettevõtte jäämist Eestisse.
b) Annab välismaa investoritele kindlust, et sissevõetaval ettevõttel on juriidiliselt asjad senini korras.
c) Annab ettevõtjale endale kindlust.

Taavi (kellega see postitus algab ja lõppeb) startup Deltasight tegeleb innovatsiooniandmete kogumise ja analüüsiga. Kui küsisin Taavi käest luba temast selles postituses kirjutada, siis ta vastas, et mitmed juurafirmad juba kasutavad baasdokumentide tasuta jagamist oma turunduseks – näiteks Orrick ja TaylorWessing. (Klikkides linkidele leiad nende poolt tasuta jagatavad alusdokumendid). Googeldadades leidsin veel sarnaseid ressurrse. Aitäh, Taavi!

2. Rohkem Eesti ettevõtjaid Eesti kiirenditesse.

Kiirendi on harilikult kolmekuuline inkubatsiooniprotsess, kus inkubaator pakub vastutasuks pisikese osaluse eest vastu kontori, väikese investeeringu ja mentorid.

Eestis on 2 tugevat kiirendit: Startup Wiseguys on keskendunud startuppidele üldiselt, Gamefounders aga mängudega tegelevatele idufirmadele.

Kahe peale kokku võtavad nad oma programmi aastas umbes 30 ettevõtet, kellest harilikult ainult 6-8 on Eesti päritolu.

Ühelt poolt on tõsi, et kiirendi ei pea olema kohalike ettevõtjate abikool, aga tõde on ka see, et kohalik ettevõtluskeskkond vajab hädasti just rohkem väikeste panustega investeeringuid ja head mentorlust.

Uusi andmeid veel ei ole, aga see tabel väidab, et 2012 tehti Eestiga seotud startuppidesse 22 tehingut kogusummas 20 300 500 (NB – Eesti kapitali kõigest 15% eest). See teeb keskmiseks tehingu suuruseks ca € 910 000.

Tehingute arv – 22 on väga väike ja toob välja teise põhjuse, miks oma ettevõttega Eestist ära tahetakse kolida: startupikogemusega tööjõu puudus. Oled Sa turundaja, tehnik, müügiesindaja, torumees või disainer – startupis on kõik ikka täitsa teistmoodi kui Sa siiani harjunud olid.

Rohkemate väikeste investeeringute (mõlemad Eesti kiirendid pakuvad € 15 000) tegemine annaks võimaluse palju suuremal hulgal kohalikel startupielu proovida. See teeks ainult head – nii saaksime rohkem idufirma kogemusega tööjõudu, sest just sellest on siin tõsine puudus. Korra startuppinu on tõenäoliselt parem startuppija kui mõni niisama edukas inimene.

Kiirenditele on olemas ka kriitikuid, aga igal juhul on kiirenditesse kandideerimine ja seal olemine märksa rohkem päris ettevõtluse moodi kui EASi jaoks projekti kirjutamine ja aruandmine.

—

Istusime 2013 sügisel Andre ja Taaviga New Yorkis Wall Streetil Zugotti pargis. Wall Street ei olnud okupeeritud.

Andre oli lahkunud töölt Eesti startupist ja otsis uusi väljakutseid. Ta on noor, andekas ja talle meeldiks töötada riistvaraettevõttes. Ta ütles, et talle väga meeldib NY, aga ta reisib siiski edasi Silicon Valleysse. Taavi oli Ameerikas kohtumas kohalike juristidega ja mina lendasin meist kolmest ainukesena kuu aega hiljem tagasi Eestisse.

Mulle väga meeldiks tulla Eestisse ikka ja jälle tagasi selle pärast, et siin on hea oma startupiga tegeleda. Seni tulen ma aga tagasi, kuna siin elab mu poeg.

Ma loodan, et järgmine kord kohtume me Andre ja Taaviga Silicon Valleys.
Ja ma väga loodan, et ühel päeval on meil sama seltskonnaga põhjust kohtuda ka Eestis.

—-

* Erinevatel startupisündmustel ja juristidega kohtumistel on saanud kirja selline pakett:

Osanikud:
- Põhikiri
- Noncompete Agreement
- Shareholders Agreement & Term Sheet
- Vesting või Good leaver, bad leaver põhikirjas

Juhatuse liikmed:
- Juhatuse liikme leping
- Noncompete Agreement

Töölepingud:
- Kõik intellektuaalomandi õigused kuuluvad ettevõttele
- NDA

Koostööpartnerid:
- leping, et kõikide teostatud tööde intellektuaalomandi õigused kuuluvad ettevõttele.
- Noncompete
- NDA

Klientidele:
- Service Agreement

Lõppkasutajatele:
Terms of Use/Privacy Policy for Website
EULA