Sirp ootab uuendusi. See sai viimastel nädalatel toimunud sündmuste valguses selgemast selgemaks. Isegi need, kellele ei meeldinud liigkiired arengud Sirbi toimetuses, olid nõus sellega, et Sirpi tuleb värskendada.

Sirp peab hakkama kõnetama palju laiema ringkonna lugejaid kui ta seda praegu teeb. Tänapäeva lugejat aga praeguse must-valge Riigi Teatajat meenutava formaadiga ei püüa.

Lehe poolt adresseeritava publiku suurendamiseks pakun välja alljärgnevad uuendused:

Sirp värviliseks
Majanduslikult küljest lähtudes ei ole värviline trükk oluliselt kallim, küll aga on lehel värvilisena märksa suurem võimalus kirjus leheletis silma torgata. Lisaks on visuaalkunstnike tööde kujutamine värvilises ajalehes esteetiliselt märksa etem kui must-valges.
Täiendus: Elasin septembrist novembrini New Yorgis ja seetõttu polnud teadlik, et Sirp on sellest sügisest alates juba värviline. Loomulikult on piinlik. Aga hea meel on ka, et visioon juba praegu reaalsusega kattub. Mõeldud-tehtud.

Kaasata laiemat kogukonda lugejaid
Eestlaste kultuuritarbimist iseloomustavad suured numbrid. Statistikaameti andmetel külastati Eestis 2012. aastal teatrit 1 142 918 korda, mis on kõrgeim külastuste arv läbi aegade. Eestis on umbes 400 000 kultuuriharrastajat. Ainuüksi koorilauluga tegeleb Eestis 40 000 inimest.

Seni on Sirp olnud ainult kõrgkultuuri häälekandja. Edaspidi peaks Sirp aga laiendama oma lugejaskonda ka nende arvelt, kes (veel) täiskohaga kultuuritegijad ei ole.

Üliõpilased ja noored kunstnikud – suur osa nendest ei ole veel otsustanud, kas nad jäävad kunsti juurde kogu eluks, ent nendele oleks sellist kultuurilehte hädasti vaja.

Laiem sihtrühm ei tähenda, et Theatrumi asemel Tallinki Starlight kabareed (mida, muide, loovad tippkoreograafid ja esitavad Eesti tipptantsijad, aga mis peaks lehe fookusest välja jääma, kuna on showbusiness) kritiseerima hakatakse, küll aga võiks kajastust leida Noortebändi konkursi finaal. Eestis on rohkelt andekaid kunstnikke ja silmapaistvaid kunsttükke, keda ja mida ei kajastata.

Laiema sihtrühma kaasamine ei tähenda, et ajaleht peaks olema dumbed down või reader’s digest – lugejate nutikust ei tohi alahinnata ja praegused tipud peavad ajalehe juurde jääma. Samavõrd, kui kultuuritarbija on tänapäeval sotsiaalmeediat pidi kergesti kättesaadav, reageerib ta teravalt ja kriitiliselt igasuguste allahindluste osas.

Sean eesmärgiks, et viie aasta pärast on Sirbil 10 000 tellijat.

Paksem leht
Laiema kogukonna kaasamisele aitab kaasa mahukam leht.

Artiklite tellimisele lisaks tuleb tellida/kajastada ka seda kunsti (teksti, fotosid, maale, joonistusi, graafikat), mis Eestis igapäevaselt luuakse – see aitaks ajalehel pinda täita ja annaks kunstnikule võimaluse end väljendada. Lisaks on juba olemasoleva kajastamine majanduslikult otstarbekam kui uue loomine.

Rohkem rõhku veebile ja esindatusele sotsiaalmeedias
Sirbi sisu on huvipakkuv suurele tarbijaskonnale. Kogu trüki-Sirp tuleks seetõttu kohe pärast trükist tulekut (soovitatavalt veel enne) internetti riputada ja sotsiaalmeedia kaudu laiali jagada.

Muu ajakirjandusmaastik on juba mõistnud, et parem sisu internetis võrdub suurema läbimüügiga. Nende jaoks seisneb probleem hoopis selles, kus oma reklaami näidata, kuid kuna Sirbi majanduslik julgeolek ei sõltu reklaamitellijatest, ei ole Sirbil ka seda muret.

Rohkem rõhku reklaamimüügile
Sirp on sama hea reklaamipind kui näiteks Areen – seda loevad täpselt need inimesed, kellele kultuurireklaam korda läheb. Värviline ja rohkemat publikut haarav sisu võimaldab seega müüa rohkem reklaami.

Reklaamimüük peaks sihtima kultuurisündmusi ja -tegijaid. Kultuurikorraldajad kulutavad juba praegu palju raha reklaamile, Sirp aga looks esimese vertikaali, kus oleks võimalik kättesaadava hinnaga sihtida oma reklaamiga just soovitavat sihtrühma.